Üks väike paik metsa ja mere vahel, mis kasvas välja lapsepõlve õues olemisest, ruumi loomisest, pikast koha otsingust ja tagasi koju jõudmisest.
Metsamajake ei sündinud ainult ärilise mõttena.
Ta sündis palju pikemast teekonnast. Sellest äratundmisest, mis on minuga tegelikult kaasas olnud juba lapsest saati - vajadusest olla õues, luua ruumi, ehitada, avastada ja märgata, kuidas keskkond inimese olemist mõjutab.
Kasvasin suure osa oma lapsepõlvest Hiiumaal.
Mäletan, kuidas mulle meeldis olla palju õues. Ehitada onne. Kolada sõbrannadega mööda metsa. Mängida lossipargis, turnida, avastada ja tunnetada maailma enda ümber.
Mulle meeldis ka maju joonistada.
Paberile, aga vahel ka hoovis kriidiga asfaldile - peaaegu elusuuruses. Need ei olnud lihtsalt jooned. Need olid kujuteldavad kodud, ruumid ja maailmad, kuhu sai sisse astuda ja kus sai olla.
Liivakastis ehitasin maju käte ja kühvliga. Üks mu lemmikuid mänguasju oli ehitusklotside komplekt, millest sai luua väikeseid kodusid inimestele. Mulle meeldis mõelda, kuidas keegi seal elaks. Kuidas ruum paikneks. Kuidas seal tunne oleks.
Üks mu lapsepõlveunistusi oli saada arhitektiks.
Elu viis mind hiljem teisi teid pidi. Suurematesse linnadesse, teistesse töödesse, erinevatesse rollidesse ja pikkadesse otsingutesse. Aga see algne suund - ruumi loomine ja inimesel mõnusa, selge ja hea olemise tekkimise toetamine - jäi minuga siiski kaasa.
Mäletan väga selgelt ka seda tunnet, kui olin lapsena oma toa ümber paigutanud.
Kui midagi seismajäänut sai välja viidud. Kui pinnad olid puhtad, aken oli lahti olnud, õhk oli värske ja voodi oli pärast vanniskäiku puhtalt valmis tehtud. See hetk, kui sai pugeda sellesse ootavasse voodisse - selles oli midagi väga lihtsat, aga väga terviklikku.
See tunne on mul siiani meeles.
Aastate jooksul olen üha rohkem aru saanud, et ruum ei ole lihtsalt taust. Ruum mõjutab meid. Ta kas toetab või väsitab. Ta kas avab või surub kokku. Ta võib tuua meid lähemale iseendale või viia meid endast kaugemale.
Metsamajake sündis sellest samast taipamisest.
Sellest pikast otsingust - oma koha, oma väljenduse, oma rütmi ja sobiva keskkonna otsingust.
Elu viis mind vahepeal Hiiumaalt eemale. Aga nüüd olen tagasi siin - metsade vahel, mere lähedal, vaiksema tempo ja lihtsama olemise juures.
See koht siin Hiiumaal, Kõpu poolsaare üsna tagaotsas, mändide ja kuuskede vahel, metsa sees ja mere lähedal, ei ole olnud juhuslik leid.
See on olnud minu ja mu partneri pikkade aastate otsingute tulemus.
See ei ole meie esimene koht looduses. Neid on olnud varem mitu. Aga ükski neist ei jäänud päriselt püsima. Iga kord oli kuskil sees tunne, et see ei ole veel päris see. Nagu mingi sisemine tung või vaikne sund pani edasi otsima kohta, mis oleks rohkem meie oma.
Nüüd oleme jõudnud siia.
Siia metsa ja mere lähedale, kus ruum, vaikus, valgus ja maastik hakkasid lõpuks kokku kõlama sellega, mida olime kaua otsinud.
See väike metsamajake Kõpu poolsaare metsas on üks vorm sellest kohalejõudmisest.
Ta ei ole loodud selleks, et pakkuda võimalikult palju mugavusi või täita iga hetk tegevusega. Pigem vastupidi.
Ta on loodud selleks, et oleks vähem.
Vähem müra.
Vähem kiirust.
Vähem üleliigset.
Rohkem õhku.
Rohkem vaikust.
Rohkem ruumi märgata, kuidas sa tegelikult oled.
Siin on lihtne off-grid olemine, mets, meri, tuli, värske õhk ja aeglasem kulgemine.
Minu enda kogemus on, et linna, argise elu, info ja pideva tempo pealetung võib muutuda väga valjuks. Vahel nii valjuks, et inimene ei kuule enam hästi iseennast.
Metsamajake on üks võimalus sellest mõneks ajaks välja astuda.
Mitte põgenemiseks.
Pigem meenutamiseks.
Et elu võib olla lihtsam.
Et keha võib rahuneda.
Et mõte võib selgineda.
Et ruum võib toetada seda, mis meis on juba olemas, aga mis vajab vaikust, et jälle kuuldavaks saada.
Selle võimaluse oleme loonud ka teistele, kes tunnevad, et nad vajavad korraks lihtsamat ruumi ja aeglasemat olemist.
Mõne inimese jaoks tuleb rahunemine ja selginemine loomulikult lihtsalt siin olles.
Vahel aga aitab sellele kaasa ka teadlikum peatumine.
Soovi korral on võimalik oma siinviibimise juurde lisada individuaalne metsasessioon, kohalolu sessioon või 1:1 vestlus.
Need ei ole programm ega retriit.
Pigem võimalus kasutada siinset aega ja ruumi pisut sügavamaks kohaloluks, selginemiseks või mõne olulise küsimuse vaatamiseks.
See ongi metsamajakese lugu.
Üks väike paik metsa ja mere vahel, mis kasvas välja lapsepõlve õues olemisest, ruumi loomisest, elutee otsingutest, ühisest koha leidmisest ja tagasi koju jõudmisest.
Ja soovist jagada seda kogemust ka teistega.
Kui tunned, et see paik võiks sind kõnetada, saad metsamajakese kohta lähemalt vaadata Airbnb lehelt.
Mõned hetked metsa, mere ja maja ümbert jõuavad aeg-ajalt ka Kaleste Facebooki lehele.
For English readers
This story is currently written in Estonian, as it is deeply connected to Hiiumaa, childhood, place and returning home.
Kaleste Quiet Forest Stay is a small off-grid place between forest and sea - and also one expression of how space, rhythm and environment can become part of the work.
You can view the stay on Airbnb or follow small moments from the forest, sea and house on Kaleste’s Facebook page.